Roomlastele Chapter 7

1. Vennad, kas te siis ei tea – ma räägin ju seadusetundjaile -, et seadus valitseb inimese üle, niikaua kui inimene elab.

2. Nii on abielunaine seadusega seotud mehe külge, kuni mees elab; aga kui mees sureb, on ta saanud vabaks mehe seaduse alt.

3. Sellepärast, kui naine mehe eluajal on teise mehega, nimetatakse teda abielurikkujaks; aga kui mees sureb, on naine vaba seaduse alt, nii et ta ei ole teisele mehele minnes abielurikkuja.

4. Niisiis, mu vennad, ka teie olete surmatud Seadusele Kristuse ihu kaudu, et te saaksite teisele, kes on üles äratatud surnuist, et me kannaksime vilja Jumalale.

5. Sest kui me olime alles lihalikud, siis haarasid meie liikmeid Seaduse kaudu tekkivad patukired, et kanda vilja surmale.

6. Aga nüüd, et me oleme surnud, siis oleme saanud lahti Seaduse alt, millega meid kammitseti, nii et me teenime Jumalat uuel teel Vaimu all ja mitte vanal teel kirjatähe all.

7. Mis me siis ütleme? Kas Seadus on patt? Mitte sugugi! Kuid pattu ma poleks ära tundnud muidu kui Seaduse läbi; sest ma ei oleks himustamisest midagi teadnud, kui Seadus ei oleks öelnud: 'Sa ei tohi himustada!'

8. Aga patt, kasutades võimalust, tekitas minus käsu kaudu igasuguseid himusid; sest ilma Seaduseta on patt surnud.

9. Mina elasin kunagi Seaduseta, ent kui käsk tuli, siis virgus patt ellu,

10. mina aga surin. Ja selgus, et seesama käsk, mis pidi olema mulle eluks, oli surmaks,

11. sest patt, kasutades võimalust, eksitas mind käsu kaudu ning surmas mu käsu varal.

12. Nõnda on siis Seadus püha ning käsk on püha, õige ja hea.

13. Kas nüüd see hea on mulle saanud surmaks? Kindlasti mitte! Vaid patt, et ta oleks nähtav patuna, on toonud selle hea kaudu mulle surma, et patt ise saaks käsu kaudu üliväga patuseks.

14. Ma tean küll, et Seadus on vaimulik, mina aga lihalik, müüdud patu alla.

15. Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan.

16. Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus on hea.

17. Nii ei tee seda enam mina, vaid patt, mis minus elab.

18. Ma tean ju, et minus – see tähendab minu loomuses – ei ole head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda.

19. Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen.

20. Kui ma aga teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mina, vaid patt, mis elab minus.

21. Niisiis, tahtes teha head, leian seaduse, et mul on kalduvus teha kurja.

22. Sisemise inimese poolest ma rõõmustan Jumala Seaduse üle,

23. oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes.

24. Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma ihust?

25. Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! Niisiis, ma teenin mõistusega küll Jumala Seadust, kuid oma loomusega patu seadust.