2 Timoteosele Chapter 2

1. Sina siis, mu poeg, saa vägevaks armus, mis on Kristuses Jeesuses!

2. Ja mida sa minult oled kuulnud paljude tunnistajate kuuldes, see anna ustavate inimeste hoolde, kes edaspidi sobivad õpetama ka teisi.

3. Kannata koos minuga kurja nagu Kristuse Jeesuse tubli sõdur!

4. Ükski, kes on sõjateenistuses, ei seo end argielu askeldustega, kui ta tahab jääda meelepäraseks sellele, kes ta on sõduriks kutsunud.

5. Ja kui keegi võistleb, ei saa ta ometi võidupärga, kui ta ei võistle korrakohaselt.

6. Tööd rügav põllumees peab esimesena saama osa viljast.

7. Mõtle sellele, mis ma ütlen! Küll Issand annab sulle arusaamist kõiges.

8. Olgu sul meeles Jeesus Kristus, kes on üles äratatud surnuist, kes põlvneb Taaveti soost! See on evangeelium,

9. mille pärast ma kannatan kurja ja olen koguni ahelates nagu mõni roimar. Kuid Jumala sõna ei ole ahelais.

10. Seetõttu ma talun kõike äravalitute pärast, et ka nemad saaksid pääste Kristuses Jeesuses igavese kirkusega.

11. Ustav on see sõna: Kui me oleme surnud koos temaga, siis ka elame koos temaga,

12. kui me jääme püsima vaevas, siis valitseme koos kuningatena, kui me tema salgame, siis salgab ka tema meid,

13. kui me oleme uskmatud, jääb tema ometi ustavaks, sest ta ei saa ennast salata.

14. Seda tuleta neile meelde, vannutades Jumala ees, et nad ei peaks sõnasõda – sellest pole mingit kasu, see vaid hukutab kuulajad.

15. Püüa hoolega osutuda Jumala ees kõlblikuks töötegijana, kel pole tarvis häbeneda, kes tõe sõna kuulutab õigesti.

16. Labastest tühijuttudest hoidu aga eemale! Nende rääkijad ju lähevad aina kaugemale jumalakartmatuses

17. ja nende sõna levib otsekui vähktõbi. Nende seast on Hümenaios ja Fileetos,

18. kes on kaldunud kõrvale tõest, öeldes, et ülestõusmine on juba toimunud, ning rikuvad ära mõnede usu.

19. Ometi püsib kindlana Jumala seatud aluskivi, millel on see pitser: 'Issand tunneb omi' ja 'Ülekohtust taganegu igaüks, kes nimetab Issanda nime'.

20. Aga suures majas ei ole üksnes kuld- ja hõbeastjaid, vaid neid on ka puust ja savist – osa auliseks, osa autuks tarbeks.

21. Kui nüüd keegi end puhastab neist vigadest, siis ta saab auliseks astjaks, pühitsetuks ja peremehele kasulikuks, valmiks igale heale teole.

22. Põgene noorusea himude eest! Taotle õiglust, usku, armastust ja rahu nendega, kes Issandat appi hüüavad puhtast südamest!

23. Aga sõgedad ja kasvatamatud arutlemised lükka tagasi, teades, et need tekitavad tülisid.

24. Issanda sulasel ei ole tarvis tülitseda, vaid ta olgu lahke kõikide vastu, osav õpetama, valmis kannatama kurja,

25. kes tasadusega kasvatab vastupanijaid selleks, et ehk Jumal annab neile meeleparandust tõe mõistmiseks,

26. ja et nad kaineneksid ja pääseksid lahti kuradi paelust, mis on püüdnud nad oma tahtmise valda.