Jaakobuse Chapter 4

1. Kust tulevad siis sõdimised ja kust tülid teie keskel? Eks nad tule sealt, teie ihuliikmetes sõdivatest lõbuhimudest?

2. Te himustate, ja teil ei ole; te taplete ja tapate, ja ei suuda midagi saavutada; te tülitsete ja sõdite. Teil ei ole, sest te ei palu.

3. Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks, tahtes seda kulutada oma lõbudeks.

4. Te abielurikkujad! Kas te siis ei tea, et sõprus maailmaga on vaen Jumalaga? Kes iganes eelistab olla maailma sõber, seab end Jumala vaenlaseks.

5. Või arvate, et Pühakiri ütleb asjata: 'Kadeduseni ta igatseb Vaimu, kes on asunud meisse'?

6. Aga ta annab veel suuremat armu; seepärast ta ütleb: 'Jumal paneb vastu ülbeile, aga alandlikele annab armu!'

7. Alistuge siis Jumalale! Pange vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.

8. Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Patused, puhastage käed ja kasige südamed, te hingelt kahestunud!

9. Tundke oma viletsust, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks!

10. Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid!

11. Ärge halvustage üksteist, vennad! Kui keegi halvustab või arvustab oma venda, siis ta halvustab ja arvustab Seadust. Kui sa aga Seadust arvustad, siis sa ei ole Seaduse täitja, vaid kohtunik.

12. Ainult üks on seaduseandja ja kohtunik – tema, kes võib nii päästa kui hukata. Aga kes oled sina, sa ligimese arvustaja?

13. Kuulge nüüd, kes ütlete: 'Täna või homme läheme sellesse või teise linna ja veedame seal ühe aasta ning kaupleme ja saame kasu!'

14. Teie, kes ei tea, missugune on homme teie elu! Te olete ju aur, mida on hetke näha, ja siis see haihtub.

15. Selle asemel et öelda: 'Kui Issand tahab ja me veel elame, siis teeme seda või teist',

16. te kiitlete oma kõrkuses. Iga selline kiitlemine on kurjast.

17. Kes oskab teha head, aga ei tee, sellele on see patt.