Vanasõnad Chapter 17

1. Parem kuiv paluke rahus kui kojatäis ohvriliha riiuga.

2. Tark sulane valitseb häbitu perepoja üle ning jagab pärisosa nagu üks vendadest.

3. Sulatuspott on hõbeda ja ahi kulla jaoks, aga Issand katsub südamed läbi.

4. Kurjategija paneb tähele nurjatuid huuli, petis kuulab kurjakuulutavat keelt.

5. Kes kehva pilkab, teotab tema Loojat, ei jää karistuseta, kes tunneb rõõmu teise õnnetusest.

6. Lapselapsed on vanade kroon ja laste uhkuseks on nende vanemad.

7. Selge jutt ei sobi rumalale, veel vähem siis vale kõne vürstile.

8. Meelehea on andja silmis nagu võlukivi: kuhu ta iganes pöördub, seal on tal edu.

9. Kes üleastumise kinni katab, otsib armastust, aga kes seda meelde tuletab, lahutab ennast sõbrast.

10. Noomitus mõjub arukale rohkem kui sada hoopi albile.

11. Õel inimene püüab aina vastu hakata, ent temale läkitatakse kallale julm käskjalg.

12. Pigemini tulgu mehele vastu karu, kellelt pojad on röövitud, kui alp oma rumalusega.

13. Kes head kurjaga tasub, selle kojast ei lahku õnnetus.

14. Kes alustab tüli, päästab otsekui vee valla: seepärast jäta järele, enne kui puhkeb riid!

15. Õela õigeks- ja õige hukkamõistja – need mõlemad on Issanda meelest jäledad.

16. Mis kasu on rahast albi käes, kui tal ei ole soovi omandada tarkust?

17. Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend.

18. Arutu on inimene, kes kätt lööb, kes hakkab käendajaks oma ligimese ees.

19. Kes armastab tüli, armastab üleastumist; kes teeb oma ukse kõrgeks, otsib hukatust.

20. Kel valelik süda, ei leia õnne, ja kes oma keelega keerutab, langeb õnnetusse.

21. Alp on meelehärmiks oma sünnitajale ja rumala isa ei tunne rõõmu.

22. Rõõmus süda toob head tervenemist, aga rõhutud vaim kuivatab luudki.

23. Õel võtab põuest vastu meelehead, et teha kõveraks õiguse teid.

24. Arukal on tarkus näo ees, aga albi silmad sihivad maailma otsa.

25. Alp poeg on kurvastuseks isale ja meelekibeduseks oma sünnitajale.

26. Ei ole hea karistada õiget ega peksta õilsat tema õigluse pärast.

27. Kes oma sõnu peatab, on arukas, ja mõistlik mees on külmavereline.

28. Isegi rumalat peetakse targaks, kui ta vaikib, ja mõistlikuks, kui ta oma huuled kinni peab.