2 Saamueli Chapter 22

1. Ja Taavet kõneles selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.

2. Ta ütles nõnda: 'Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja.

3. Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge kants ja varjupaik. Mu päästja, sa päästad mind vägivallast.

4. 'Kiidetud olgu Issand!' nõnda ma hüüan ja ma pääsen oma vaenlaste käest.

5. Sest surmalained piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.

6. Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.

7. Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu.

8. Siis värises ja vabises maa, taeva alused kõikusid ja põrusid, sest ta viha süttis.

9. Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest.

10. Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv.

11. Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning teda nähti tuule tiibadel.

12. Ta pani onniks enese ümber pimeduse, mustavad veed, paksud pilved.

13. Kumast tema ees lõõmasid tulised söed.

14. Issand müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält.

15. Ta ambus nooli ja pillutas neid, heitis välke ja pani need sähvima.

16. Siis said nähtavaks mere sügavused, maailma alused paljastusid Issanda sõitluse läbi tema sõõrmete tuule puhangust.

17. Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.

18. Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid minust vägevamad.

19. Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.

20. Ta tõi mu välja avarusse, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.

21. Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.

22. Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.

23. Sest kõik ta seadlused on mu ees ja ma ei hüljanud tema määrusi.

24. Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin oma pahateost.

25. Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu puhtust mööda tema silma ees.

26. Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;

27. puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.

28. Sa päästad viletsa rahva, aga sinu silmad on suureliste vastu, sa alandad nad.

29. Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust.

30. Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.

31. Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.

32. Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?

33. Jumal on mu tugev paik ja vägi, tema teeb laitmatuks mu tee.

34. Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.

35. Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.

36. Sa annad mulle oma päästekilbi ja su alandus teeb mind suureks.

37. Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.

38. Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad hävitada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.

39. Ma tahan teha neile lõpu ja nad purustada, nõnda et nad enam ei tõuse, vaid langevad mu jalge alla.

40. Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud kokku mu alla need, kes tõusevad mu vastu.

41. Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.

42. Nad vaatavad ümber, aga päästjat ei ole; hüüavad Issanda poole, aga ta ei vasta neile.

43. Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu maa tolmu; ma põrmustan ja sõtkun nad puruks nagu tänavate pori.

44. Sina päästad minu mu rahva riidlemistest; sa hoiad mind paganate peaks. Rahvad, keda ma ei tunne, hakkavad mind teenima.

45. Võõra rahva lapsed meelitavad mind, kuulduste peale nad kuulevad mu sõna.

46. Võõra rahva lapsed nõrkevad ja nad vöötavad endid oma linnustest välja tulles.

47. Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu Jumal, mu päästekalju,

48. Jumal, kes mulle annab kättemaksmise ja alistab mulle rahvad,

49. sina, kes viid mind ära mu vaenlaste käest, tõstad mind kõrgele mu vastaste eest ja vabastad minu vägivalla meeste käest.

50. Sellepärast ma tänan sind, Issand, paganate seas ja laulan kiitust su nimele,

51. kes teed suureks oma kuninga õnne ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!'